Käib töö ja vile koos

Pikk paus jälle. Elu on tihe noh. Pole mahti siin kirjutada, nii nagu vanasti... nagu 97'dal aastal näiteks - kui sai kirja pandud dialooge ja tundeid ja olmekirjeldusi.

Seekord tuleb rohkem nagu fotoreportaash jälle.

Heidy oli meil siin külas vahepeal. 3 nädalat läks mööda nigu niuhhti, ei tea kuhu, ja praeguseks on ta jälle vist kodustel tööradadel tagasi. Järgnevad fotojäädvustused/süüdistused :)

Tänu Heidyle sain minagi paaripäevase sundpuhkuse 

Wilmingtonis - mis osutus väga lõõgastavaks tagantjärele vaadates:)

Kohalikul Grillmeistril olid käed tööd täis

Hängisime väljas ja sõpradega, tshillisime, grillisime... katsusime jõudu.

Lõpetuseks jälle lillepilte. Siin õitseb igasugu iludusi praegu.

Nüüd hakkab mõte juba liikuma suvise Eesti-reisi suunas.

Tsau pakaa.

Suvehooaeg on alanud.

Tahtsin öelda, et Rannahooaeg, aga me pole sel aastal veel lastega varbaid tiigivees märjaks kastnud. Nädala alguses oli jälle öökülma seepärast pole tihanud veel salle - mütse kirstu ära peita. See-eest täna on jälle ligi +25˚C, nii, et mine võta kinni.

Graafik on olnud jube tihe - müttan sel aastal kolmes aias korraga, aegajalt satun töökotta, Kooperatiivi galeriis tuleb oma päevad istuda, magamistoa kapi remont on pooleli, vahepeal valmistasin ette ja ka käisin ja kandsin ette loengu ECU'le teemal "Seagrove Läbi Aegade", ja ka STARworksi aia teemal tuli teha ettekanne. Turul käin enamvähem igal neljapäeval. Puid saeme ja laome riita natukehaaval. Nädalavahetusel oli keraamika müügi-festival ja kahe nädala pärast tuleb uus saviüritus. Noh ja lisaks hulk pisiaskeldusi ja sekeldusi ilma milleta jääks elu seisma... Või siis mitte. Aga mida teha, kui oled siblijaks sündinud. Või siis kasvatatud ;)

Panen siis pilti ka üles: Lyza nomineeriti õpetajate poolt Beeta Klubi liikmeks. Ma ei tea mis Eestis sellele vastaks. Kunagi olid Oivikud vist... Et peab olema hea õppeedukus, eeskujulik käitumine ja juhiomadused...

Ma käisin siis tseremoonial. Ma ei tea mis "bleachers" maakeeli on. Noh, need trepi moodi istmed... kuhu annab ronida... Istusin neil elus esimest korda. 

Udune Liisu enamvähem pildi ksekpunktis. Tubli neiu.

Siin ta uhkeldab uute vuntsidega.

Ülejäänud pildid on vähehaaval arenevast aiast. Sinise Kana Siseõu.

Vaade metsa ja tiigi suunas.

Asparaagusepeenar - Siit saab alles 2-3 aasta pärast saaki.

Vaade maja suunas - rosmariin ja iirised mis alles paar päeva tagasi istutet.

Talikõrvitsalisi jäi töö-aiast üle, istutasin siia. Nende saagikusele eriti ei panusta sel aastal.

Mustikaid see-eest saab juba varsti! (Need mis sügavkülmas tuleks enne ära süüa!)

Siia sai tüümian, petersell, lavender, mõned maasikataimed. Kännu taga on gladioolid.

Koduloomakeste surnuaed jääb aia serva - siin puhkavad kukk ja kanad, ja merisiga eelmisest kodust. Shokolaadimünt tahab seda platsi üle võtta, ja liilia hakkab varsti õitsema.

Maasikate hooaeg hakkab Põhja Carolinas juba läbi saama sel aastal - meil tuleb oodata järgmist kevadet, et siit saaki saada.

Täna hommikul Charliega jalutades avastasin, et Tulbipuu on täies õies.

SIIT  saab selle kohta rohkem lugeda. 

Elu on ilus.

Käisin hoovi peal ringi...

... ja pildistasin üks päev.

Uus laadung põletuspuid. Peab hakkama saagima.

Need puud lähevad vist ka mahavõtmisele, sest on kahtlaselt kaldu kasvanud, ja me tahaks selle koha peale müügiruumi panna....

                                               Kevadine hoov siitnurgast ja sealtnurgast.

Loodus lokkab. Päris palav on ka juba.

Õied

Virsikupuud on õites.

Mustikanupukesed. Veel avanemata.

Esiplaanil Mandlipuu, mis hakkas kompostihunnikus kasvama ja kolis meiega eelmisest kodust kaasa. Lõpuks istutasime ta püsivale kohale. Õitseb juba teist korda, segaduses vaeseke.

Mandlipuu õied lähemas vaates.

Viimane põdraliha konserv sai söödud. Küll oli hää. Aitäh Isa jahil käimast, ja Ema seda meile kaasa sokutamast! Õnneks me kotte läbi ei vaadatud!

Aga nüüd kaevama!

Elu veereb nagu hernes...

...ja kohati on raske järge pidada.
Ma kohe ei tea kust otsast alustada. Nii ammu pole siia midagi lisanud, et järg on käest  ära.

Andreas oli nädalavahetusel päris haige. kõrge palavik, oksendas ja kurtis, et kõik kohad valutavad.
Täna oli juba traksis ja ei pääsenud koolist. See-eest on Adam terve päeva maganud, pikutanud ja oianud, ka palavikus- ilmselt sama viirus. Ja teda ei murra tavaliselt miski maha! Ootan nüüd, millal meie Liisuga sama saatust jagame... Homme paluks küll mitte, sest homme tuleb täiesti hullumeelne päev. Asheboros on vaja näitus maha võtta, ja enne seda pildistada. Hommikult on tööl iganädalane koosolek, ja õhtul tuleb uude galeriisse "Co-Op of Seagrove Potters" tööd üles panna - Sinise Kana Potipada võeti sinna hiljuti just vastu!
Hahaa - "potipada" iseenesest on päris hea sõna.
Nojah, rääkimata sellest, et üks aastanumber tuleb jälle turjale juurde...

Aga kuna seesinane blogi on muutunud põhiliselt meie uue kodu kroonikaks, siis panen siia natuke pilte üles sellest mis viimasel ajal muutunud on.

Okei. Meil oli kolimisest saati üks tüütu madrats nö nurka surutud, asendamaks diiavit. Eks nillisime IKEA'st diivaneid. Minu lemmik on SEE. Tegemist on nimelt multifunktsionaalse mööblitükiga - diivan/voodi/panipaik. Mulle väga meeldivad asjad, mida saab mitmel otstarbel kasutada. Aga no vaadake hinda! Hetkel see küll täiesti võtab pildi eest ära. Jaa -jaa, teame - teame - diivan kestab kaua aega. Aga kuna ma olen selline odav mutt ja "kopikanäpistaja" siis ma olen tegelikult silmanurgast juba kolimisest saati taaskasutuskeskustes diivaneid piilunud. Tavaliselt on need sellised äraväntsutatud, võidunud, kassikarvu täis ja no kohe mitte ei ärata huvi.

Aga ootamatult, enne aastavahetust vist oli see, põikasin korraks tuttavasse "kaltsukasse" sisse, ja õues oli diivanikomplekt! Heureka. Ühe hinnaks $15.99, teise hinnaks $6.99. Selle eest saab enamvähem paar kõhutäit kusagil suvalises toiduaugus. Mida siin veel mõelda!? Selliste summade eest võib diivanit ka ühe korra kasutada:)

 

Vot. Tekkis elutuba. Põhimõtteliselt saab nende peal ka magada, kui väga tundlik ei ole. Kondid on täispuidust, ja istumist pehmendavad vedrud - mis tähendab, et hea tahtmise korral saab neid mööblitükke ka edukalt uuendada, kui natuke nutti ja viitsimist on.

Mis siis veel. Ah jaa köök sai uue riiuli.

See on Feissbukis juba figureerinud. Mitte et see aitaks kruusi-topsi kollektsiooni eriti ohjeldada. Aga põnev on iga päev uut näitust kureerida.

Ja siis eile, enne kui Adam haigeksjäämist uneski oskas näha, haaras meid pesapunumise hoog ja me otsustasime juba pikemat aega tegemist nõudvate asjade nimekirjas olnud pesuruumi korrastamisega algust teha. Õnneks ma "enne" pilte ei teinud... Kallid inimesed, kes Novembris siin ahju ehitasid, ilmselt mäletavad, mis seal ruumis toimus... Teistele ei näita. Aga "pärast" pildid on siin:

Vaatame kui kaua kord kestab.

Ja siis Laupäeval, kui Adam ja Liisu olid Raleighs, Adami ristitütre sünnipäeval, ja Andreas parasjagu kolmandat haiguseund magas, ma kärutasin aias natuke käruga ringi, ja ladusin kihiti pappi, puulehti ja mulda.

Ma ei tea kas sellest pildist keegi sotti ka saab, aga esiplaanil on PEENAR, selle taga multshitud maapind, kuhu paar nädalat tagasi istutasin 2 mustikapõõsast, mis tulid külapealt. Suvel ehk on neid põõsaid paremini näha:) Peenrale tuleks nüüd veel panna kiht lehti, ja selle peale hobusesõnnikut, ja võibolla veel paar kihti nii ja naa. Siis sügisel saaks kogu selle tohuvapohu ümber kaevata, ja selle peale uuesti lehekõdu multshiks panna - ja järgmisel kevadel oleks juba viljakas pinnas. Aga ma võibolla ei malda oodata nii kaua ja üritan juba varsti seal midagi kasvatada. Neid peenraid peaks nüüd veel juurde tegema...

Ja kõige lõpuks pildike meie kõige uuematest pereliikmetest. Liisu sünnipäevaks adopteerisime need tüdrukud, loomade varjupaigast. Saage tuttavaks: Celeste (must) ja Berry (valge).

Päikest kõigile! Siin seda juba jätkub!